Tunnis uurime mänguliste meetoditega, mida toob endaga kaasa suureks kasvamine. Räägime murdeeas toimuvatest vaimsetest ja kehalistest muutustest ning arengust. Arutame läbi parimad viisid oma hügieeni eest hoolitsemiseks. Arendame kehast rääkimiseks sobilikku sõnavara ja arutleme kellele keha kuulub – mängime „Ei“-mängu, mis julgustab lapsi oma autonoomsuse eest seisma ning tutvume seksuaalõigustega.

Toidul on inimese elus suur roll ja seepärast on tähtis kujundada harjumused ja omandada algteadmised tervislikust toitumisest võimalikult varakult.

Praktilises ja õpilasi kaasavas muuseumitunnis lõimime inimkeha toimimise (meeled ja seedeelundkond) ning tervisliku toitumise põhimõtted.

Tunnis uurime koos, kuhu läheb toit pärast allaneelamist ja mis sellega seedeelundkonnas juhtub.
Läbi erinevate ülesannete räägime tervislikust toitumisest, tutvume inimesele vajalike vitamiinide ja toitainetega  ning uurime, milleks on hea mitmekesine toitumine ja kuidas mõned toiduained on kasulikumad kui teised.

Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada.

Muuseumitunnis mängime läbi pimedana liikumise ja pimeda saatmise, samuti saab õpilane proovida järgi punktkirja lugemise ja kirjutamise. Teeme juttu juhtkoertest ning tutvustame erinevaid abivahendeid, mis pimedate ja vaegnägijate elu lihtsamaks teevad. Lisaks selgitame, kuidas vajadusel pimedat abistada.

Põnevas ja harivas tunnis saame tuttavaks maailmaga, mida me palja silmaga ei näe! Õpime tundma pisikesi mikroorganisme – baktereid, seeni ja viiruseid – kes mängivad meie kehas ja keskkonnas väga olulist rolli. Avastame koos muuseumiõpetajaga, kus neid meie kehas leidub ning arutleme, kas nad on meile kasulikud või teevad meid haigeks.

Muuseumi näituste keskkonnas mängime tahvelarvutitega Loquiz mängu, et õppida, kus mikroorganisme leidub ja kuidas nad meid aitavad või kahjustavad.

Kas me päriselt teame, mida veipimine tegelikult kehaga teeb? Muuseumitunnis mõtleme koos, kuidas e-sigaretid mõjutavad noorte tervist, eriti aju arengut ja hingamisteid. Uurime, miks veipimine pole nii ohutu, kui reklaamid väidavad, ja kuidas see võib jätta pikaajalised jäljed vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Tund on üles ehitatud ülesannetele ja aruteludele nii, et noored on tunnis aktiivses rollis, et saada teadmisi ja praktilisi näpunäiteid, kuidas end kaitsta ja tervena püsida ja teha teadlikke tervislikke valikuid.

Praktiline muuseumitund annab noortele kindlustunde,  kuidas märgata ohtusid, kutsuda abi ja anda lihtsamat esmaabi. Teadmised lõimitakse läbivalt inimkeha toimimisega. 

Tunni eesmärgid

• Õpilane tunneb levinumaid ohuolukordi, teab nende seoseid inimkeha toimimisega (nt hingamine, vereringe, haavad, aju).
• Õpilane oskab kutsuda abi. 
• Õpilane oskab sooritada lihtsamaid, eakohaseid esmaabivõtteid.
• Õpilane teeb koostööd rühmakaaslastega ohuolukordade lahendamisel ning väljendab oma arvamust turvalise käitumise ja esmaabi vajalikkuse kohta.