Meie kogud

Eesti Tervisemuuseumi põhikogusse kuulub 2020. aasta seisuga 22801 museaali, mis jagunevad nelja alakogusse: esemed, fotod, dokumendid ja trükised.

Esemekogu

Esemekogus on 4245 eset.  Esindatud on esemed tervishoiust ja arstide erialadelt (farmaatsia, kirurgia, oftalmoloogia, neuroloogia, günekoloogia jt). Muuseumil on ka rikkalik  kogu anatoomilisi preparaate – plastineeritud  elundeid, elundkondi ning plastineeritud inimkehi.  Muuseumi kogus on rohkesti apteekide signatuure ja Eestis toodetud ning kasutuses olnud välisfirmade ravimeid. Olemasolevad trükised ja dokumendid annavad ülevaate Eesti farmaatsiatööstuse ja apteekide ajaloost. Muuseumis on ka  Baltikumi vanima farmaatsialabori  EPHAG toodangu näidiseid. Vanimaks museaaliks on varauusaegne klaasnõu, mida tõenäoliselt kasutati rohunõuna. Kogus on ka vana ja väärtuslikku meditsiinitehnikat. Näitena võib tuua 19. sajandisse kuuluva sfügmograafi, mis oli üks esimesi vererõhu muutusi fikseerivaid seadeldisi. Samuti on kogus 19. sajandisse kuuluvaid silmakirurgi tööriistu. Veelgi vanemad on apteegi mõõdunõud, mis võivad olla valmistatud 19. saj alguses. Kogudes on ka maale, graafikat ja skulptuure arstidest, mis on loodud arstist kunstniku dr. Aksel Eisti ja teiste Eesti kunstnike poolt. Kogu üheks väärtuslikumaks museaaliks võib pidada Florence Nightingale`i medalit, mis  on annetatud eestlasest halastajaõdedest ainult Anette Massovile. Ta oli esimeste selle tunnustuse saajate seas maailmas.

Fotokogu

Fotokogus on 7555 fotot ja negatiivi 19. sajandi lõpust tänapäevani. Vanimad originaalid on meditsiiniõdedest Vene-Jaapani sõjas Harbiinis, Kaug-Idas. Huvitav on album rahvusvahelisest arstide XII kongressist Moskvas 1897. aastal, kus teiste seas on 150 arsti, kes on õppinud Tartu Ülikoolis. Märkimisväärne on foto professor Ludvig Puusepast koos Rootsi kuningaga Tartu Ülikooli Närvikliiniku ees.

Dokumendikogu

Dokumendikogu moodustavad erinevat laadi dokumendid, mis on seotud apteekide, meditsiiniasutuste ja meedikutega, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorite-õppejõududega, karskusliikumise, Punase Risti ning tervishoiukorraldusega. Huvitavaimateks ja vanimateks näideteks on apteekide signatuuride kogu tsaariaja lõpust ja vabariigi algusaegadest, retseptikogu aastatest 1865-1905, nakkushaigla päevik 1901. aastast ning Põhja- Balti Arstideseltsi päevaraamatud 1912. aastast. Unikaalne näide on ka Saksa arsti poolt mälu järgi Norilski vangilaagris joonistatud ajuatlas. 2020. aasta seisuga on arvel 7490 dokumenti.

Trükistekogu

Trükistekogus on vanu raamatuid, plakateid ja postkaarte. Vanimad trükised on saksakeelsed Tartu Ülikoolis kaitstud arstiteaduslikud dissertatsioonid aastatest 1870-1880. Kogus on ka mitmeid väärtuslikke eesti autorite kirjutatud rahvatervishoiu alaseid kirjutisi (näiteks 1879. aastal välja antud F.R. Kreutzwaldi „Kodutohter“ ja P. Hellati tööd).  Aastal 2020 oli trükiseid arvel 3326.

Abikogu

Lisaks põhikogule on muuseumil ka abikogu, kus on 3988 objekti. Abikogus säilitatakse materjale, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumidele, kuid mis on seotud Eesti meditsiini või tervishoiuga.

Tervishoiu muuseumi kogudega on võimalik tutvuda Eesti Muuseumide Veebiväravas aadressil: http://muis.ee/catalogue

Kogusid puudutavat infot ja konsultatsiooni, kuid ka infot kogudepõhiste praktikavõimaluste kohta muuseumis küsige peavarahoidjalt – Eero Kruusmaa (eero@tervisemuuseum.ee, +372 5307 3382)